esmaspäev, 25. aprill 2016

Tsauki...

Panen siis ennem lõppu sellest praktikakohast ka seest tehtud pilte :)
 

See siis nn fuajee, kui astud pea uksest sisse.
 
Sellest uksest astume siis tööle :) see viib osakondadesse laiali :)
 
See kapike jäi niisama silma kuna meenutab ajakapslit :)
 
Siit siis algab meie "töömaa".
 
Harjutuste sein, kus füsioterapeut ütleb hoolealusele mis käega ja mis numbrit vaja katsuda :)
 
See on kanslia kus istuvad sairaanhoitajat (medõed) ja teevad oma paberitööd.
 
Siin toas saab siis endale kaasavõetud toitu soendada ja kohvi keeta kui soovi on aga meie oleme istunud ikka teistega koos osakonnas.
 
Sama tuba teise nurga alt, siia saab ka kotid panna kappi.
 
Kuna soomes sorteeritakse biojäätmed eraldi ämbrisse siis siin saab selle ämbri puhtamaks loputada: ämber tagurpidi auku ja pedaalile vajutades pritsib vesi alt ja loputab ämbri.
 
Ja siis läheb ämber siia masinasse. Automaatlest võtab masin all olevast kanistrist pesuainet ja pesemine alaku.
 
Koridor kust pääseb hommikuraporti ruumi, söögituppa, sauna ja teistesse osakondadesse.
 
Sauna eesruum, kus hoolealune võtab riided seljast. Saunas käivad peale hooldekodu klientide ka koduhoolduse kliendid ja päevakeskuse kliendid. Osakondadele on reserveeritud erinevad päevad.
 
Sauna eesruum teise nurga alt.
 
 
 
 
 
 
 
 
 

neljapäev, 21. aprill 2016

No terekest siis taas üle mitme päeva :)

19.04 kui olime praktika päeva lõpetamas, ilmus ei kusagilt meie soome poolne õpetaja. Kui aus olla siis tuli ta teise praktikandi pärast aga viisakusest siis tuli ka meiega vestlema ja uurima, kas oleme juba käinud ka muid hooldekodusid vaatamas. Me muidugi veel ei olnud. Võttis ta meid siis kaasa ja käisime ära Kuusamokoti`s. Selle maja vanem osa oli tehtud siis eelmine aasta pagulaskeskuse nn vastuvõtupunktiks, seal nägime ka 5 kuust beebit, kellel silmad kui šokolaadi nööbid peas :) Uuem juurdeehitus oli siis see hooldekodu pool.
Kohamaks (kus sees söök, voodikoht jpm) on selles asutuses siis umbes 4000.- euri :) just nii, ka mina pidin pikali kukkuma kui kuulsin, õnneks oli tool tagumiku all :) Eakas maksab siis mingi osa oma pensionist, millest kätte peab talle jääma kuskil 650.- euri, ja ülejäänud puuduva summa maksab siis "kaupungi" või oli see "kela". Meie riigis on nii, et pensionär maksab 90% oma pensionist hooldekodule, kätte jääb ainult närused 30.- eurot ja puuduva summa maksavad siis lapsed või selle eaka vanemad, kui need veel elevate kirjas on. Vot selline armas ja hoolitsev Eesti riik on meil.

Eile, siis 21.04 oli meil praktikapaigas TIETOTURVAKOULUTUS :) ehk siis mingi arvuti turva koolitus :) no seletati, et kuidas ja mis selle arvutiasjandusega on ja kuidas käsitseda töö infot ja, et pilvepeale ei maksa ikka selliseid andmeid salvestada mida sa ei taha, et teised näeksid, kuna on ju ilmas igasugu tolguseid kes kasvõi oma lõbuks igale poole sisse kavatsevad murda :)

Ega siis hetkel mud nagu taas ei olegi, kui Taimi naaseb siis kriban ehk veel midagi :) ootan uudiseid :) Lisan siis mõne pildi, no niisama sai ka klõpsitud kui rattaga liigeldud sai... leidsin isegi ühe/kaks vana ja pool lagunenud maja :)
Vot on üks kena maja koos kauni hooviga, sõidame hommikuti mööda :)
 
Siit aga paistab meie ligidal asuva rongijaama "laoplats".
 
See on siis mammide-papide reedene meelelahutus :) nupud on piimapakkide korgid :)
 
Näide ühest "karpmajast", mis on vist tüüpmaja siin Soomes, lisaks madalatele ridaelamutele.
 
Vot sellised "põõsad" siis, ei saanud mitte pildistamatta jätta , Eestis ei ole selliseid ikinä näinud :)
Siin see ilus maja siis teise nurga alt :)

 
Taas üks karpmaja :)
 
Siin siis need madalad majad :) no nii madalad, et justkui alla meetrised inimesed mahuksid sinna elama :)
 
Siin siis see lagund ja katkine maja.
 
 
See siin siis meie "stockman", rohkem kui ajaveetmise keskus :) astud uksest sisse ja kui välja astud siis on oi oi kui mitu tundi möödas :)
 
Taas madalad majad :)
 
Ja veel pilt karpmajast :)

pühapäev, 17. aprill 2016

No nii...

Öö siis selleks korraks läbi.

Kohale jõudsin siis kuskil 20.35, kohe oli raport (vahetuse üle andmine). Öövahetuse inimesed olid siis üks vanem mees, vist ehk kuskil 50 aastane ja naisterahva vanust ei oska öeld, igaks juhuks ei hakka arvama ka.

Nn pesapaigaks võtsime omale siis selle osakonna telekanurga, kus Taimiga oleme tavaliselt tegutsenud. Algul sai joodud kohe kohvi :) mulle oli see kui rusikas silmaauku kuna olen ju kohvi inimene, ega suuremat mud ei olnudki, siis hakkasime nn valvama :) no kui hooldajal taskus telefon helises siis tuli minna. Kes tahtis öösel piima, kellel oli rohtu vaja, kes pissile.

Minu jaoks oli natuke uudis see, et keeramisi oli ka aga keerati ainult kaks korda öö jooksul. Kella ühe paiku ja siis viie paiku. Nendel kellaaegadel vahetati ka paaril kolmel mähe. Kui seal enamustel hoolealustel olid randme ümber nn sos kellad, siis ühel papil, kellele meeldib jalutada :) oli voodi ees maas "vaip", millel juhtmed küljes, ja mis siis papi liikumise peale andis signaali hooldaja taskus olevale telefonile.

Mind lasti minema siis sutsu ennem seitset hommikul, rahvas hakkas juba tasapisi tööle jõudma ja valmistuti hommikuseks raportiks. Tavaliselt on nii, et kaks töötajat on öösel, üks on kella 7.00-ni ja teine 7.15-ni. See kes hiljem lõpetab annab üle ka vahetuse ja seletab siis ära, mis öösel oli.

Ega suuremat erinevust ei olnudki. Ainuke asi mis mind imestama paneb on see, et eestis ma ei tea peale meie klassis käivate meeste ühtegi mees hooldajat, aga siin paistab neid ikka olevat rohkem kui kolm. No eks siin on ka see hooldustöö rohkem ausees ja korralikult tasustatud.

Selles ruumis tehakse muusikateraapiat, kohal käib alles muusikaterapeudiks õppiv naisterahvas.

Selles ruumis peetakse ka hommikusi raporteid. Pildid on ühest ja samast toast, erineva nurga all.

reede, 15. aprill 2016

 

Sellised aknad on tubades õhutamiseks.
 
Nii on ta avatud, ei pääse sealt patsient välja ega putukad sisse :)
 
Sellised on sadulatoolid, nendel on hästi mugav istuda ja hea liikumisvahend aitamaks paari patsienti korraga sööta :)
 
Sellised on osakondades kohvimasinad :) mõnes osakonnas on kahe kannuga :) (mitte see valge veekeetija seal paremas nurgas :) )
 
Selliste siniste kandikute peal (pildil taga pool) on püsipatsientide päevased rohud, ja karpides (pildil eespool) on püsipatsientide nädala rohud.
 
See on siis töötajatele mõeldud söögisaal. Kus saab samat toitu, mida ka patsiendid lõunasöögiks saavad.
 
Toitlustamine töötajatele on nigu rootsilauas, võta nii palju kui sisse mahub.
 
Kuna majas tegutseb ka päevakeskus, siis see nurgake on neile jõusaali eest.
 
 
 
 
 
 

 

 

 

 

 

 

 

No tere terekest...

Kuna pole seda neti ühendust nii head, siis panen mitme päeva kokkuvõtte täna kirja.

Esmaspäeval olime "oma" osakonnas õhtuses vahetuses kella 13.00 - 20.00. Meid viidi ruumi kuhu pannakse inimene kes on surnud, ja ootab perearsti kinnitust. Seal on olemas külmkamber, no nigu surnukuurides, sinna mahub kaks surnut.
Peale õhtusööki, mis neil on kella neljast (16.00) oli päris tegus õhtu, kuna sai pestud, enne ööunele sättimist, viis inimest. Meile üllatuseks on neil kella poole seitsme aeg õhtu oode, mis koosneb võileivast ja kohvist, mis ei ole sugugi lahja. :)

Teisipäeval hommiku raporti ajal arvati, et meid võiks taas jagada kui liha mööda osakondi, aga seekord tegi meie juhendaja veidi kõvemat häält ja kuna ta ei ole meiega eriti nii kui nii koos olnud, siis haaras ta meid oma tiiva alla. Läksime küll teise osakonda, kus ei ole ennem käinud aga juhendaja oli tasemel ja saime edukalt hakkama. Juhendaja pani meid tegema klientidele "pritsipesu". Meil eestis tehakse juba sellistele haigetele voodispesu.

Neljapäev algas meil nn tuletõrje lühikoolitusega. Henrikinhovis töötav noormees, kes on ka vabatahtlik tuletõrjuja, nii palju kui ma oma vigases soome keeles aru sain :) ja ka pideva lobapidamatusega heas mõttes :) seletas meile siis kuidas tuleb käituda kui hakkab tulekahju häire, mis pidi häälelt olema sarnane laeva appikutsega. Lisaks näitas veel meile alaktrikappe, kust tuleb tuleohu korral välja lülitada ventilatsiooni šahtide töö, et tuli ei leviks. Lõpuks näidati meile ka varuväljapääsusid. Õhtu lõppes ikka nii kui tavaliselt, et peale õhtu oodet sättisime potilaat magama.

Reedel siis tavaline päev, hommikuraport, kus räägiti mis oli öösel juhtunud, kes oli milleski abi vajanud, kes oli mähkme tükkideks rebinud ja sellega põrandat kaunistanud. Tuli välja, et öösel on terve maja peale ainult kaks töötajat. Saavad hakkama hästi kuna igal potilaal (patsiendil :) ) on turvaranneke (turvakell käevõru) mida vajadusel vajutades läheb häire hooldustöötaja telefonile, ja sellele vastates saab patsiendiga vestelda kui see on oma toas, kuna igas toas on seina peal sisetelefon. Päev lõppes meil siis taas tuletõrje lühikoolituse osaga, milleks oli patsiendi päästmine toast, pääste lohistiga. Asi oli minu jaoks tuttav kuna olen selle läbi teinud juba ka oma töökohas. Kuid siiski samas ka erinev kuna meil õpetati isiklikult tuletõrje brigaadi poolt inimest vedama jalad ees. Siin õpetati vedama pea ees, ja põhjendati väga mõjusalt : esiteks, kuna kui on tegu eaka inimesega, kellel luud niigi haprad void murda voodist sikutades tema kaela ja vigastada veel muudel erinevatel viisidel teiseks, kui patsient näeb kuhu liigub, siis jõudes ukseni võib ta šoki seisundis püüda pidada kätega uksepiitadest aga kuna pääste toimub sekundite jooksul ja suure kiirusega siis ei jõua hooldustöötaja reageerida ja patsiendil võivad õlaliigesed oma kohtadelt välja nihkuda. Pea ees vedades on käte sirutamine raskendatud ja tagurpidi haarates on libe, ning tal on minimaalne vigastusoht.

Praeguseks siis taas aitab, kui saan pildid telefonist arvutisse siis lisan neidki veel.

Olge mõnusad ja tervitused siit Kokemäkilt, Sataedu ühikast :)

pühapäev, 10. aprill 2016

Koolimaja siis mille kaudu me siia Soome potsatasime.
 
Henrikinhovi sisehoov, kus käivad hoolealused suitsul. Seal tehakse ka pidulisi istumisi :)
 
Henrikinhovi sisehoov teise nurga alt.
 
Selline on siis see käru, millega köögist liigub söök osakondadesse laiali.
 
Selline on ta kinnisena, sees on siis söök. Seal seisab see ka kuum.
 
 
 
 
Hahaa :)

Ma juba tagasi uute kirjutamistega :)

Me ju käisime laupäeval (09.04.2016) oma soome poolse õpetajaga (Helena Kiuru) Poris inimesi vaatamas :) Saime natuke siit külast välja. Pori on poole suurem kui Pärnu, inimesi seal 80 000 aga Pärnus 41 000. Ega me mujale ei jõudnudki kui Puuvilla kaubanduskeskusesse.

See siis see keskus. Maja oli olnud kunagi puuvilla tehas. Hiljem tehti sellest siis mega kaubamaja aga kompleksile jäeti siiski alles nimi.
 
Poris on medkool, seal käib meie praktika kohast üks naine koolis, ja meie juures (Henrikinhovi`s) on praktikal.
 
Poris on ka lennujaam kust varemalt käisid lennukid tihti Helsingisse aga ma ei saanud väga hästi aru kas enam ei käi üldse, või siis käivad, aga harva.

Pori kirik.